Autor: Merle

Tallinki ja meremeeste ametiühingu (EMSA) vahel on palgaläbirääkimised jõudmas lõpule. Ametiühingu tänasel juhatuse koosolekul võeti vastu otsus kiita heaks riikliku lepitaja pakutud palgaskaala.

EMSA juhi Jüri Lemberi sõnul jääb kooskõlastatud palgatõus 10% kanti, mis tähendab siis Tallinkile 10% tõõjõukulude kasvu. Sõltuvalt ametikohast ootab Tallinki töötajad seega veidi erinev palgatõus ning lisatasu lubatakse ka suvel shuttle-tüüpi laevade töötajatele.

Täpsemalt võiks rääkida siis kui leping on allkirjastatud, vaevalt, et me täna seda jõuame, pigem kutsub riiklik lepitaja osapooled kokku homseks,\” rääkis Lember.

\”Palgatõusu protsent on pigem selline kirik keset küla otsus, kogu palgafondi kasv jääb 10% juurde.\”

Ann-Marii Nergi

---

Allikas: Delfi

Tallink ja meremeeste ametiühing kohtusid täna palgaläbirääkimisteks riikliku lepitaja juures, kus kumbki osapool tegi uue pakkumise.

Tallinki personalidirektori Vahur Ausmehe sõnul on laevadirma valmis töötajate palka tõstma keskmiselt 8% ning shuttle tüüpi laevade töötajatele suvist lisatasu. See tähendaks tööjõukulude kasvu 9,4% ehk 3,5 miljonit lisaeurot.

Ka meremeeste ametiühing (EMSA) langetas oma nõudmisi, kuid kahe osapoole vahel laiutab endiselt märkimisväärne lõhe. Nimelt nõuab EMSA Tallinkilt palgakulude tõstmist 4,7 miljoni euro võrra ehk veidi üle 12%.

Ausmehe sõnul loodab Tallink, et ametiühing võtab nendepoolse pakkumise vastu – selleks kohtutakse homme riikliku lepitaja juures uuesti ja lastakse lepitajal oma seisukoht kujundada.

Kui EMSA ei nõustu ka lepitaja poolt väljapakutuga, on neil õigus streikida. \”Mittenõustumine on aga igal juhul töötajatele kahjulik ning ükski streik ei mõju töökeskkonnale hästi,\” lausus Ausmees Ärilehele.

Delfi

---

Allikas: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/tallink-pakkus-palgatousuks-8-emsa-nouab-vahemalt-12.d?id=67651817

Eesti meremeeste sõltumatu ametiühingu (EMSA) esimees Jüri Lember ütles tänasel Tallinki töötajate hoiatusstreigil, et kui enne pakuti tööandjale võimalust tõsta palka 10 protsenti, siis nüüd enam alla 15-protsendist palgatõusu arutelu alla ei võeta.

Lemberi sõnul puudutab palga tõstmise nõue 2200 töötajat ja läheks tööandjale maksma «vaid 9 miljonit eurot».

Palgatõusu ajendiks on Lemberi sõnul ka see, et Viking Line maksab oma töötajatele 30 protsenti rohkem kui Tallink.

«Eesti riigis on keskmine palk alates 1997. aastast tõusnud 3,8 korda, aga laevaperel vaid 2,5 korda. Soome-Rootsi lipu all saavad meremehed kaks korda rohkem palka,» kirjeldas Lember.

Kadri Inselberg

---

Allikas: Postimees

Streik ja toetusstreik on teemad, mis viimastel nädalat ohtralt käsitlemist on leidnud. Samas ei ole streik, kui mõjutusvahend oma töötingimuste parandamise nõudmiseks töösuhetes, Eestis just laialdast kasutamist leidnud. Seetõttu on teema paljudele võõras ning tekitab ohtralt küsimusi. Järgnevalt toome välja küsimused, millega viimastel nädalatel riikliku lepitaja poole on kõige sagedamini pöördutud ning vastused neile.
Mis on streik?
Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate algatusel. Eesmärgiks on saavutada tööandjalt järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Näiteks soovivad töötaja, et tööandja tõstaks nende töötasu, pikendaks puhkust, muudaks töökorraldust.
Millal tohib streikida?
Streikida tohib juhul, kui pooled on eelnevalt püüdnud rahumeelselt oma erimeelsusi lahendada, kuid see ei ole õnnestunud ka lepitaja vahendusel. Streikimine tuleb põhjalikult ette valmistada. Streigi toimumisest peab streigi korraldaja tööandjale, lepitajale ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult ette teatama vähemalt kaks nädalat. Teates peab olema selgelt kirjas, mis põhjusel streik toimub ehk mida streikijad nõuavad, millal streik algab, kaua kestab ja kes streigis osalevad.
Millal tohib korraldada toetusstreiki?
Toetusstreiki korraldatakse streikivate töötajate toetuseks. Seega on toetusstreigi eelduseks, et samal ajal toimub streik. Toetusstreikijad toetavad streikijate nõudmisi (kui streikijad nõuavad oma töötasu tõstmist, siis toetusstreikijad oma aktsiooniga annavad märku, et ka nemad leiavad, et streikijate töötasu tuleks tõsta). Toetusstreik ei või kesta üle kolme päeva ning sellest tuleb tööandjale ja kohalikule omavalitsusele kirjalikult vähemalt kolm päeva ette teatada. Kui streigi korraldamise eelduseks on eelnev lepitusmenetluse läbimine streiki korraldavate töötajate ja nende tööandja vahel, siis enne toetusstreigi korraldamist lepitusmenetlust läbima ei pea. Põhjuseks asjaolu, et toetusstreikijate ja nende tööandja vahel töötüli ei ole.
Kas töötajad tohivad streikida/toetusstreiki korraldada, kui nad ei ole ametiühingu liikmed?
Streikimine ja toetusstreigi korraldamine ei ole ainult ametiühingu õigus. Kui streigiks või toetusstreigiks vajalikud toimingud on korrektselt teostatud, on ka ühingutesse mitte kuuluvatel töötajatel õigus neid aktsioone korraldada. Meeles peab pidama, et kui ise lepitusmenetlust läbinud ei ole (puudub seos lepitusmenetluse läbinud töötajate ühinguga), ei tohiks streikida. Panustada saab toetusstreiki korraldades. Kui asutuses on lepitusmenetluse läbinud ametiühing ja hulk töötajaid, kes ühingusse ei kuulu, kuid sooviksid samuti oma arvamust just streikides (mitte toetusstreiki korraldades) väljendada, on see võimalik. Põhjuseks asjaolu, et kollektiivsetes töösuhetes võib ametiühing esindada ettevõtte kõiki töötajaid.
Kas tohib streikida, kui asutuses on sõlmitud kollektiivleping?
Läbi kollektiivlepingu on töötajatel võimalik saavutada paremaid töötingimusi. Tööandjale annab kollektiivleping kindluse, et seni kuni kollektiivleping kehtib ning tema omapoolseid kohustusi täidab, töötajad samade tingimuste parendamise nimel streikida ei tohi. Toetusstreigi korraldamise võimalust see aga ei välista. Pooltel on võimalik kollektiivlepingut sõlmides küll kokku leppida ka teistsuguses töörahu klauslis, mis näiteks välistab ka toetusstreigi korraldamise. Seega tuleks enne streigi või toetusstreigi korraldamist meelde tuletada, milles kollektiivlepingut sõlmides kokku sai lepitud.
Mida teha streigi/toetusstreigi ajal töötajaga, kes aktsiooniga ei ole ühinenud?
Streigis ja toetusstreigis osalemine on vabatahtlik ja loomulik on, et kõik ei soovi nende aktsioonidega ühineda. Need töötajad ja tööandja jätkavad töölepingu täitmist vastavalt seal kokkulepitule ehk töötaja peab tegema tööd, tööandja talle selle tagama ja maksma töötasu. Olukorras, kus suur hulk töötajaid tööd ei tee, ei pruugi ka nendel töötajatel, kes aktsioonidega ei ühinenud, olla võimalik oma tööd teha. Sellisel juhul võivad töötaja ja tööandja näiteks kokku leppida võimalikes alternatiivsetest ülesannetes, mida töötaja oleks valmis aktsiooni perioodil täitma, mis teistest töötajatest ei sõltu. Samas võib juhtuda, et parim lahendus on, et selline töötaja jääb neil päevil lihtsalt koju. Töötasu on tal selle aja eest siiski õigus saada, kuna töötakistus ei ole tema poolt põhjustatud.
Kas tööandja tohib töötajal streigis/toetusstreigis osalemise keelata?
Tööandja ei tohi keelata töötajatel streikimist või toetusstreigis osalemist. Töötajal on õigus sellel ajal töötegemisest keelduda. Rakendada hilisemaid sanktsioone töötajate osas, kes osalesid seaduslikus streigis või toetusstreigis just selle pärast, et töötajad neid aktsioonides osalesid, on samuti keelatud.
Kas töötajale tuleb maksta töötasu streikimise/toetusstreigis osalemise aja eest?
Tööandja ei pea streikivale või toetusstreigis osalevale töötajale streikimise aja eest töötasu maksma.
Kas töötaja peab streikima/ toetusstreigis osalema, kui töötajate üldkoosolek või ühing on otsustanud, et streigitakse/korraldatakse toetusstreik?
Streigist ja toetusstreigist osavõtt on vabatahtlik. Töötaja ei pea streikima, vaatamata sellele, et enamus tema kolleegidest on sellise otsuse teinud. Jääb tema otsustada, kas olla teiste töötajatega solidaarne või mitte. Streikijatel ja toetusstreigis osalejatel ei ole lubatud takistada aktsiooniga mitteühinenud töötajate tööleasumist.
Kelle käest saada töökohal informatsiooni toimuma kohta?
Kõige informeeritum inimene streigi/toetusstreigi situatsioonis peaks olema streigijuht. Tema on kohustatud rakendama meetmeid tööandja vara säilimiseks, seaduslikkuse ja avaliku korra tagamiseks ning jagama ka vajalikku informatsiooni.

Riikliku Lepitaja Kantselei

Eesti Haridustöötajate Liidu ja Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Linnade Liidu ning Eesti Maaomavalitsuste Liidu vahelise kollektiivse töötüli lepitusmenetluse lõpetamise kohta

Riikliku lepitaja kohusetäitja menetluses on 17. jaanuarist 2012 kollektiivne töötüli Eesti Haridustöötajate Liidu, kui töötajate esindajate ja Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Linnade Liidu ning Eesti Maaomavalitsuste Liidu, kui tööandjate esindajate vahel, õpetajate 2012. aasta töötasu alammäärade tõstmise küsimuses. Eesti Haridustöötajate Liit esitas 21.02.2011 ettepanekud õpetajate töötasu alammäärade tõstmiseks 2012-2014. aastal. Osapoolte vahel toimus kolm läbirääkimiste vooru, mis lõppesid tulemusteta ning omavahel kokkuleppele ei jõutud.

Eesti Haridustöötajate Liit esitas avalduse töötüli lepitamiseks 12.01.2012. Riikliku lepitaja kohusetäitja võttis töötüli menetlusse 17. jaanuaril 2012, vastavalt kollektiivse töötüli lepitaja põhimääruse punktile 13. Menetluse esimeses etapis kohtus riikliku lepitaja kohusetäitja töötüli asjaolude väljaselgitamise eesmärgil eraldi Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu, Eesti Haridustöötajate Liidu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatega.

Eeltoodust tulenevalt kutsus riikliku lepitaja kohusetäitaja kokku 01.02.2012 lepituskoosoleku. Koosolekul jäid Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit seisukohale, et ei näe võimalust õpetajate töötasu alammäärade tõstmiseks 20 % ulatuses 2012. aastal, kuna riigieelarves ja kohalike omavalitsuste eelarvetes ei ole selleks vahendeid ette nähtud. Samas esitasid Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit teatise, et neil puudub volitus palgaläbirääkimiste kaudu võtta kohalikele omavalitsustele rahalisi kohustusi. Kohalike omavalitsuste kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid sõltuvad riigi, sh Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu otsustustest.

Eesti Haridustöötajate Liit jäi oma seisukohale kindlaks, pidades vajalikuks õpetajate töötasu alammäärade tõusu 20 % võrra 2012. aastal. Kuna kokkulepet ei saavutatud otsustati osapoolte vahel koostada ja allkirjastada eriarvamuste protokoll.

06.02.2012 edastas riikliku lepitaja kohusetäitja osapooltele Eesti Haridustöötajate Liidu ja Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Linnade Liidu ning Eesti Maaomavalitsuste Liidu vahelise kollektiivse töötüli eriarvamuste protokolli nr 3-1/2. Osapooled allkirjastasid selle 09.02. ja 13.02.2012.

Arvestades väljakujunenud olukorda ja asjaolusid otsustab riikliku lepitaja kohusetäitja lõpetada kollektiivse töötüli lepitusmenetlus Eesti Haridustöötajate Liidu ja Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Linnade Liidu ning Eesti Maaomavalitsuste Liidu vahel leppimust saavutamata, vastavalt kollektiivse töötüli lepitaja põhimääruse punktile 26.

Riikliku lepitaja kohusetäitja peab oluliseks, et sotsiaaldialoog haridussektoris jätkuks ning loodab, et 14. veebruaril 2012 toimuv kohtumine Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu vahel on tulemuslik ning looks aluse leppimuse saavutamiseks 2013. aasta osas.

Samuti peab riikliku lepitaja kohusetäitja oluliseks, et lepituskoosolekul kõlanud seisukohad selles osas, et Haridus- ja Teadusministeerium oma hallatavate koolide osas ja kohalikud omavalitsused, kui koolipidajad otsivad võimalusi õpetajate töötasu tõstmiseks ka sellel aastal, saaksid teoks.

Riikliku lepitaja kohusetäitja teeb Eesti Linnade Liidule ja Eesti Maaomavalitsuste Liidule ettepaneku viia sisse oma põhikirjadesse täiendus, mis võimaldaks neil kollektiivlepingu seaduse kohaselt olla täievoliline partner palgaläbirääkimistel.

Henn Pärn
Riikliku lepitaja kohusetäitja

Riikliku Lepitaja Kantselei

Riiklik lepitaja võttis 17.01.2012 oma menetlusse kollektiivse töötüli Eesti Haridustöötajate Liidu, Eesti Linnade Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Vabariigi Valitsuse vahel õpetajate 2012. aasta töötasu alammäärade tõstmise küsimuses. Avalduse töötüli lahendamiseks esitas Eesti Haridustöötajate Liit 12.01.2012.

Riikliku Lepitaja Kantselei

RIIKLIK LEPITAJA
O T S U S
3-9/4
Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu ja
Eesti Haiglate Liidu vahelise lepitusmenetluse peatamise kohta

Tallinn 30.11.2011

Riikliku lepitaja kohusetäitja võttis 10.10.2011 menetlusse kollektiivse töötüli Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu ja Eesti Haiglate Liidu vahel kollektiivlepingu sõlmimise küsimuses, vastavalt kollektiivse töötüli lepitaja põhimääruse (edaspidi KTLP) § 13. Avalduse töötüli lahendamiseks esitasid Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit 05.10.2011.

Lähtudes KTLP § 15 alustas lepitaja lepitusmenetlust töötüli põhjuste ja kõigi asjaolude väljaselgitamisega. 18.10.2011 kohtus riikliku lepitaja kohusetäitja Henn Pärn Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu esindajate Iivi Luige ja Katrin Olo-Laansooga. 19.10.2011 kohtus lepitaja kohusetäitja Eesti Arstide Liidu esindajate Andrus Mäesalu ja Katrin Rehemaaga ning Eesti Haiglate Liidu esindaja Urmas Sulega.

Peale esitatud dokumentidega tutvumist ja osapooltega kohtumist selgus, et poolte vahel ei ole toimunud ühtegi läbirääkimiste vooru ning kollektiivlepingu sõlmimisel ei ole jõutud ühegi sisulise, ligi sajast punktist koosneva kollektiivlepingu projekti aruteluni.

25.10.2011 kutsus lepitaja kokku lepituskoosoleku 03.11.2011. Enne seda palus Eesti Arstide Liidul ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidul täpsustada töötüli põhjust.

03.11.2011 toimunud lepituskoosolekul, kus otsustati muuhulgas, et esmajoones räägivad osapooled läbi 2012. aasta arstide, õdede ja hooldustöötajate töötasu alammäärades. Sellest tulenevalt võttis lepitaja kohusetäitja ülesandeks küsida Haigekassalt hinnangut nõutud töötasu alammäärade tõusu rahalise mõju kohta Haigekassa eelarvele. Lepitaja kohusetäitja saatis vastava taotluse Haigekassale 03.11.2011, vastus saabus 11.11.2011. Vastuses teatatakse, et töötasu alammäärade tõus nõuaks täiendavalt 77,3 miljonit eurot.

Lepitaja kohusetäitja saatis 15.11.2011 osapooltele Haigekassa vastuse ning palus tööandjal anda hinnang töötajate poolt tehtud ettepanekutele, mittenõustumise korral palus anda omapoolsed ettepanekud 2012. aasta töötasu alammäärade kohta. EHL vastas oma 25.11.2011 kirjas, et osapooled ei saa praeguses lepitusmenetluses asuda sõlmima mingisugust muud kollektiivlepingut (sh sõlmima kollektiivlepingut, mis hõlmaks teatud EAL ja ETK 16. septembri 2011. a ettepanekule lisatud kollektiivlepingu punkte), kui seda kollektiivlepingut, mis KLS § 7 lg 2 kohaselt edastati kirjalikult teisele poolele koos teatega soovist läbirääkimisi alustada.

03.11.2011 toimunud lepitusläbirääkimistel, lepiti kokku, et EHL analüüsib läbi EAL ja ETK poolt esitatud kollektiivlepingu projekti ning esitab kirjalikult omapoolsed arvamused nimetatud lepingu punktide kohta. Vaatamata eeltoodule, teatas EHL oma protokolli parandustes, et ta ei saa nõustuda protokolli vastavate otsustega, kuna selliseid kokkuleppeid osapoolte vahel ei olevat sündinud.

03.11.2011 toimunud lepituskoosolekul palus Eesti Haiglate Liit vastata Eesti Arstide Liidul ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidul kahele küsimusele: 1. konkreetselt milliseid töötajate gruppe töötüli pooled esindavad ja millest tuleneb selline esindusõigus; 2. milline on kollektiivlepingu projektis sisalduvate tervishoiuala töötajate töötasu tunnipalga alammäärade ja muude töötajatele soodsamate töötingimuste kehtestamise rahaline mõju Haigekassa ravikindlustuse eelarvele ja riigieelarvele ning millised peaksid olema nimetatud kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ametiühingud vastasid EHL küsimustele 07.11.2011. Tööandja vastustest riikliku lepitaja kohusetäitjale 15.11.2011 ja 25.11.2011 selgub, et tööandja hinnangul ei ole võimalik töötüli menetlusega edasi minna, kuivõrd EHL ei ole saanud konkreetset vastust keda EAL ja ETK konkreetselt esindavad, samuti jääb tööandja seisukohale, et kollektiivlepingu projekti tuleb vaadata tervikuna, et hinnata ja analüüsida leppe mõju Haigekassa eelarvele ja riigieelarvele.

EAL ja ETK saatsid 23.11.2011 riikliku lepitaja kohusetäitjale pöördumise, kus paluvad riiklikul lepitajal vormistada eriarvamuste protokoll. Riikliku lepitaja kohusetäitja ei saa seda palvet rahuldada, kuna on veendunud, et kõik vajalikud ja võimalikud toimingud kokkuleppe saavutamiseks ei ole veel sooritatud.

Lepitusmenetlus on jõudnud faasi, kus ei ole võimalik teha osapooltele ettepanekut leppimiseks ega riikliku lepitaja poolset ettepanekut.

Arvestades eeltoodut peatab riikliku lepitaja kohusetäitja lepitusmenetluse Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu ja Eesti Haiglate Liidu vahel vastavalt KTLP § 24 punktidele 1 ja 3.

Töötüli edasiseks menetlemiseks peab riikliku lepitaja kohusetäitja vajalikuks välja selgitada järgmised asjaolud:

1. milliseid töötajate gruppe võiks kollektiivlepingu projekt hõlmata?
Selle küsimuse lahendamiseks nõuab riikliku lepitaja kohusetäitja osapooltelt täiendavaid dokumente ning vajadusel kohtub osapooltega.

2. milline on kollektiivlepingu projektis sisalduvate tervishoiuala töötajate töötasu tunnipalga alammäärade ja muude töötajatele soodsamate töötingimuste kehtestamise rahaline mõju kollektiivlepingu projektiga hõlmatud haiglate eelarvetele?
Kui punktis 1 toodud asjaolu on välja selgitatud, saab hinnata kollektiivlepingu projekti mõjusid.

3. EHL analüüsib läbi EAL ja ETK poolt esitatud kollektiivlepingu projekti ning esitab kirjalikult omapoolsed seisukohad.

Riikliku lepitaja kohusetäitja määrab asjaolude välja selgitamise tähtajaks 14.12.2011. Seejärel otsustab edasise lepitusmenetluse käigu vastavalt kollektiivse töötüli lepitaja põhimäärusele.

(digitaalselt allkirjastatud)
Henn Pärn
Riikliku lepitaja kohusetäitja

Riikliku Lepitaja Kantselei

Valitsus nimetas täna Henn Pärna riikliku lepitaja kohusetäitjaks kuni sotsiaalministeeriumi, tööandjate ja töötajate keskliitude ühise kokkuleppe saavutamiseni.

Pärn on alates tänasest riikliku lepitaja kohusetäitja kuni nimetatud osapooled jõuavad kokkuleppele, keda nimetada riikliku lepitaja ametisse, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Valitsus kaotas teisipäeval lõplikult protsessi Henn Pärna riiklikuks lepitajaks nimetamise kohtuasjas, sest riigikohus ei võtnud valitsuse kaebust alama astme kohtuotsusele arutusele. Kuna riigikohus valitsuse kassatsioonkaebust ei aruta, siis jäi jõusse mullu novembris Tallinna ringkonnakohtus langetatud kohtuotsus.

Mullu jaanuaris pöördusid ametiühinguorganisatsioonid EAKL ja TALO kohtusse, sest nende kinnitusel rikkus valitsus seadust, kui nimetas ametiühingute ettepanekuid arvestamata riiklikuks lepitajaks Henn Pärna.

EAKL ja TALO põhjendasid, et otsusel puudub õiguslik alus, kuna see langetati ilma töötajate ja tööandjate keskliitude vahel kokkulepet saavutamata.

Delfi

25.-26. novembril on riiklik lepitaja teenistuslähetusel Narvas ja Jõhvis. Visiidi eesmärgiks on töötülide lahendamine Eesti Põlevkivitootjate Ametiühingute Liidu ja Eesti Energia Kaevandused AS-i vahel ning Narva linna ja Ida-Virumaa riigi- ja munitsipaalasutuste ametiühingu Vikerkaar vahel.

Planeeritud on kohtumised Eesti Elektrijaamade juhtkonna ja Balti Elektrijaama Ametiühingu ning Narva Energia Ametiühingu esindajatega.

Täiendav info:
Henn Pärn
riiklik lepitaja
5156665

Riikliku Lepitaja Kantselei

Riikliku lepitaja menetluses on Eesti Veetransporditöötajate Ametiühingute Föderatsiooni avaldus kollektiivlepingu täitmise küsimuses (täiendavad tagatised ja hüvitised).

Riikliku Lepitaja Kantselei