Uudised

Transpordi Ametiühing allkirjastas 24. jaanuaril AS SEBE-ga kaheaastase kollektiivlepingu, millega tõuseb Pärnu linnaliinide bussijuhtide töötasu kahe aasta jooksul umbes 21 %.

Transpordi Ametiühingu juhatuse esimehe Üllar Kallase sõnul on hea meel tõdeda, et värske palgatõus rakendub tagasiulatuvalt juba käesoleva aasta algusest.

Sotsiaalpartnerite kokkulepe saavutati riikliku lepitaja vahendusel, tänu osapoolte kompromissi- ja koostöö valmidusele.

Kollektiivse töötüli menetlus kestis kokku kolm ja pool kuud.

Lisainfo:

Meelis Virkebau

Tel. 626 9960

meelis.virkebau@riikliklepitaja.ee

Eesti Autoettevõtete Liidu ning Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu esindajad nõustusid Riikliku lepitaja ettepanekuga sõlmida uus üldtöökokkulepe (bussisektori laienda­tud kollektiiv­leping) kolmeks aastaks, mis tõstab bussijuhtide kuupalga alammäära järgmisel aastal 1050 euroni, 2021.a. 1150 euroni ning 2022.a. 1250 euroni.

Üldtöökokkuleppe projektiga saab peatselt tutvuda osapoolte veebileheküljel. Huvitatud isikud saavad ühe kuu jooksul esitada lepingupooltele kollektiivlepingu projekti kohta oma põhjendatud arvamusi ja ettepanekuid. Üldtöökokkulepe jõustub aprillis 2020.a.

Uus üldtöökokkulepe tõstab bussijuhtide töötasu ligi kolmandiku võrreldes tänasega ning tagab kolmeks aastaks töörahu avalikul reisijateveol. Lisaks annab see põhimõtteline otsus „rohelise tule“ kollektiivlepingute sõlmimisele bussiettevõtetes.

Lisainfo: Riiklik lepitaja Meelis Virkebau (tel 503 81 68)

Tänasel lepituskoosolekul võtsid Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu esindajad vastu Riikliku lepitaja ettepaneku sõlmida uus alampalga kokkuleppe kaheks aastaks. Saavutatud kokkuleppe kohaselt on üleriigiline alampalk järgmisel aastal 584 eurot kuus (täistööaja korral) ning 3,48 eurot tunnis. 2021.a. tõuseb üleriigiline alampalk 40 protsendini riigi keskmisest palgast. Selle absoluutväärtuse fikseerivad tööandjad ja ametiühingud järgmisel suvel, võttes aluseks Eesti Panga suvise majandusprognoosi, mis avaldatakse 2020.a. juunis.

Tööturu osapooled leppisid ühtlasi kokku algatada ühine uuring üleriigilise alampalga mõjust Eesti sotsiaalmajanduslikule arengule.

Üleriigilise alampalga kokkulepe 2020.-2021.aastaks allkirjastatakse esmaspäeval, 25. novembril Eesti Ametiühingute Keskliidus.

Meelis Virkebau

Riiklik lepitaja

19.11.2019

Teisipäev, 28. veebruar 2017, on riikliku lepitaja kohusetäitja Henn Pärna viimane tööpäev, mille raames toimub muuhulgas Narva Haridustöötajate Liidu ja Narva Linnavalitsuse vahelise kollektiivlepingu sõlmimine.

Vastav töötüli on lepitaja menetluses olnud alates 2015. aasta suvest. Töötüli menetluse käigus kohtus lepitaja kt korduvalt mõlema osapoolega. Narva linnavalitsuses toimunud personalimuudatuste tõttu protsess vahepeal peatus, mille taaskäivitamine võttis aega. Osapooled töötasid vahepeal iseseisvalt kollektiivlepingu sõlmimise nimel, kuid siiski ei suudetud kokkuleppele jõuda õpetajate kontakttundide osas. Riikliku lepitaja kohusetäitja tegi osapooltele lepitusettepaneku, mille pooled vastu võtsid.

Lepitaja näeb sõlmitava kollektiivlepingu mõju laiemana kui ainult töövõtjate ja tööandjate töösuhete reguleerimisena. „Sotsiaalne dialoog ja selle tulemusena sündinud kollektiivleping aitab oluliselt kaasa juhtimis- ja suhtlemiskultuuri paranemisele Ida-Virumaal,“ ütleb Henn Pärn.

Eestis on probleemiks, et õpetajate ühendustel puudub sageli partner, kellega oleks võimalik sotsiaaldialoogi pidada, seetõttu tunnustab riikliku lepitaja kt Narva Linnavalitsust, kes on positsioneerinud ennast tööandja esindajana. Samuti tunnustab Pärn Narva Haridustöötajate Liitu, kes on olnud järjepidevaks ja konstruktiivseks partneriks õpetajaskonna huvide esindamisel.

Koos kollektiivlepingu sõlmimisega toimub ameti üleandmine uuele riiklikule lepitajale Meelis Virkebaule, kes asub ametisse 01. märtsil 2017.a.

Kollektiivlepingu allkirjastamine ja ameti üleandmine toimub 28. veebruaril 2017 algusega kell 15.00 Sotsiaalministeeriumi ruumis 125.

Lisainformatsioon

Henn Pärn
Riikliku lepitaja kt
Riikliku Lepitaja Kantselei
Tel: 5156665
e-post: henn.parn@riikliklepitaja.ee
www.riikliklepitaja.ee

Valitsus nimetas 9. veebruaril 2017  uueks riiklikuks lepitajaks endise Eesti Tööandjate Keskliidu tegevidirektori, pikaaegse volikogu liikme Meelis Virkebau. Virkebau asub ametisse märtsikuust ja peatab sellega seoses oma tegutsemise Tööandjate volikogus. Virkebau nimetatakse riikliku lepitaja ametikohale viieks aastaks alates 1. märtsist 2017 kuni 28. veebruarini 2022.

Virkebau võitis riikliku lepitaja ametikohale kuulutatud avaliku konkursi, mille kolmeliikmelisse komisjoni kuulus tervise- ja tööminister ning tööandjate ja töötajate keskliitude esindajad.

Meelis Virkebaul on Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas omandatud kõrgharidus rahanduse ja krediidi alal ning Estonian Business Schoolis ärijuhtimise alal. Ta on töötanud mitmetes tootmisettevõtetes müügi- või tegevdirektorina ning alates 2006. aastast on ta Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu juhatuse esimees ja tegevdirektor.

Samuti oli ta aastatel 2003-2004 Eesti Tööandjate Keskliidu juhatuse esimees ja tegevdirektor. Lisaks on Meelis Virkebau alates 2007. aastast Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige, 2008. aastast Rahvusvahelise Kaubanduskoja ICC Estonia volikogu liige ning 2016. aastast Kutsekoja tehnika, tootmise ja töötlemise kutsenõukogu aseesimees.

R I I K L I K   L E P I T A J A

O T S U S   3-1/3.19

Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Haiglate Liidu, Eesti Kiirabi Liidu, Eesti Perearstide Seltsi vahelise kollektiivse töötüli lepitusmenetluse kohta

Tallinn                                                                                                                   02.02.2017

Riikliku lepitaja kohusetäitja võttis 07.04.2016, vastavalt riikliku lepitaja põhimäärusele, oma menetlusse tervishoiuala kollektiivse töötüli kollektiivlepingu sõlmimise küsimuses. Töötüli üheks pooleks on töötajaid esindavad organisatsioonid: Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiu Kutseliit, Eesti Õde Liit ja teiseks pooleks tööandjaid esindavad liidud: Eesti Haiglate Liit, Eesti Kiirabi Liit ja Eesti Perearstide Selts. Avalduse töötüli lahendamiseks esitasid töötajaid esindavad organisatsioonid 01.04.2016.

Töötüli menetluse esimeses etapis kohtus riikliku lepitaja kohusetäitja töötüli asjaolude välja selgitamise eesmärgil eraldi töötajate esindajatega ja tööandja esindajaga.

Riikliku lepitaja kohusetäitja kutsus kolmel korral: 31.05.16, 29.09.16, 09.01.17 kokku lepituskoosolekud, kus pooled väljendasid omapoolseid seisukohti seoses kollektiivlepingu sõlmimisega ja andsid ülevaate tervishoius toimuvast. Lisaks toimunud lepituskoosolekutele kutsus lepitaja kokku tervishoiualase ümarlaua, kus osalesid lisaks töötüli osapooletele Riigikogu Sotsiaalkomisjoni ja Rahandusministeeriumi esindaja ning Haigekassa esindajad. Ümarlaual käsitleti põhjalikumalt tervishoiuasutustes toimuvat tingimustes, kus ravijuhtude arv on aasta-aastalt vähenenud.

Menetluse käigus väljendasid töötüli osapooled vajadust sõlmida lisaks kollektiivlepingule ka ühiste kavatsuste protokoll, mis sisaldaks kvaliteetse arstiabi kättesaadavuse parandamise ja tervishoiu rahastamise suurendamise põhimõtted. Dokumendile pidanuks alla kirjutama lisaks töötüli osapooltele ka tervise- ja tööminister ning Eesti haigekassa juhatuse esimees.

Arvestades kohtumistel ja aruteludes kuuldut, osapoolte poolt tehtud ettepanekuid ning konsulteerides Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa esindajatega lepingu rahastamise küsimusi, tegi riikliku lepitaja kt 23.01.2017 osapooltele lepitusettepaneku 3-1/3.18, mis sisaldas kollektiivlepingu projekti ja ühiste kavatsuste protokolli (ettepanek lisatud otsusele).

Töötüli osapooled esitasid lepitusettepaneku paketile järgmised eriarvamused.

Tervishoiutöötajate ametiühingud lükkasid ettepaneku tagasi, kuna pakutu sellisel kujul ei anna nendele kindlust, et võetakse konkreetsed kohustused arstiabi kättesaadavuse parandamiseks, mis tagaksid patsientidele vajaliku õigeaegse ja kvaliteetse ravi (eriarvamus lisatud otsusele).

Haiglate Liit väljendas rahulolematust rahastatavate ravijuhtude vähenemisega Haigekassa ja tervishoiuteenuste osutajate vahel sõlmitavates lepingutes, vaatamata antud lubadusele ravijuhtude arvu tõusu kohta 2017. aastal. See tekitab Haiglate Liidu liikmetes kahtlust lepitusettepaneku jõukohasuses kõigile liidu liikmetele. Samuti ei ole EHL rahul sellega, et kollektiivlepingust jäi välja nende ettepanekuna tehtud punkt, mis välistaks koefitsientide vähendamise lepingumahtu ületava töö eest tasumisel (eriarvamus lisatud otsusele).

Perearstide Selts andis teada, et nemad ei ole pakutud tingimustel valmis lepet sõlmima, kuna haiglaarstiabi ja perearstiabi peab kohtlema võrdselt, kõik lähenemised rahastada arste lähtuvalt erialast või konkreetsest töökohast on vastuvõtmatud ning palgakomponendi tõus eriarstiabis ning perearstiabis peab olema võrdsetel alustel (eriarvamus lisatud otsusele).

Eelnevast tulenevalt ei ole riikliku lepitaja kohusetäitjal võimalik jätkata lepitusmenetlust ja uute ettepanekute esitamist.

Vastavalt riikliku lepitaja põhimääruse punktile 22 lõpetab riikliku lepitaja kt kollektiivse töötüli lepitusmenetluse Eesti Arstide Liidu, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Haiglate Liidu, Eesti Kiirabi Liidu, Eesti Perearstide Seltsi vahel leppimust saavutamata.

Riikliku lepitaja kt avaldab tunnustust osapooltele lepitusmenetluse käigus tehtud töö eest. Omavahel suudeti kokku leppida pikalt lahenduseta olnud töökoormuste ja puhkuste küsimused. Riikliku lepitaja kt peab oluliseks, et osapoolte vahel protsessi käigus tekkinud senisest suurem usaldus säiliks. Kahju on sellest, et kuigi pooled jõudsid alampalga küsimustes kokkuleppele, mis taganuks kahe aasta jooksul hooldajate ja õdede palgatõusu 20 % ja arstidel 10 % ulatuses, jääb kollektiivleping sõlmimata.

Henn Pärn

Riikliku lepitaja kohusetäitja

Teisipäeval, 31. mail 2016 toimub tervishoiuala töötüli esimene lepituskoosolek, kuhu on osalema kutsutud tervishoiutöötajaid esindavad ametiühingud: Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit ja Eesti Õdede Liit ja tööandjate esindajatena: Eesti Haiglate Liit, Eesti Kiirabi Liit, Eesti Perearstide Selts. Tegemist on laiendatud lepituskoosolekuga, kus on lubanud osaleda ka tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski ja Haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross.

Ametiühingud esitasid aprilli alguses lepitajale kaks töötüli avaldust. Esimeses paluti abi kehtiva kollektiivlepingu mittetäitmise osas, mis puudutab töötajate personalistandardite kehtestamist. Selles osas toimus lepitaja juures osapoolte vaheline kohtumine, mille tulemusel osapoolte arusaamad lähenesid ning nüüdseks on ette võetud samme probleemi lahendamiseks.

Teine avaldus puudutas uue kollektiivlepingu sõlmimisel tekkinud kollektiivset töötüli. Vaatamata osapoolte omavahelistele kohtumistele ei olnud osapooled üheski uue kollektiivlepingu projekti punktis kokkuleppele jõudnud.

Menetluse alguses kohtus lepitaja osapooltega eraldi, samuti toimusid kohtumised haigekassa esindajate ning tervise- ja tööministriga. Kohtumistel sai selgeks, et kergeid lahendusi osapoolte käsutuses ei ole. „Homsel kohtumisel on oluline täpsustada vajalike ning võimalike vahendite hulk ja määrata ajagraafik töörahu säilitamiseks sektoris,“ ütles Henn Pärn.

Lepituskoosolek toimub 31. mail 2016 algusega kell 11.00 Sotsiaalministeeriumi V korruse saalis.

 Lisainformatsioon

Henn Pärn

Riikliku lepitaja kt

Riikliku Lepitaja Kantselei

Tel: 5156665

e-post: henn.parn@riikliklepitaja.ee

www.riikliklepitaja.ee

Kolmapäeval, 6. aprillil 2016 korraldas Riikliku Lepitaja Kantselei aruteluringi, milles osalesid Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson, Meelis Virkebau, Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige Meelis Virkebau, Sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske ja OÜ Stratkom juhataja Raul Rebane. Arutelu juhtis Eero Raun.

Aruteluringis võeti kõneaineks teemad, mis on tõusetunud seoses viimase kümne aasta suuremate töötülidega alates 2007. aasta transporditöötajate ja tervishoiutöötajate hoiatusstreikidest kuni 2015. aasta alampalgaläbirääkimisteni. Ühisosa otsides ja pikaajalisi sihte sõnastades analüüsiti senist sotsiaalpartnerite vahelist dialoogi.

Arutelu osapooled tõid ühiselt välja, et läbirääkimiskultuur on Eestis töötülide lahendamisel oluliselt paranenud, ent Põhjamaade tasemeni jõudmiseks on veel arenguruumi. Lepituskõnelusi alustades on oluline kindlustada, et osapooled saaks põhimõistetest ühtmoodi aru. Järjest enam omandab töötülide puhkemisel kaalu ühe või teie eluala mittemateriaalne väärtustamine ühiskonnas.

Kollektiivsetel töötülidel on olnud ka positiivne külg – nende menetlemisel on täpsustunud osapoolte seisukohad ning selginenud ka valdkondlikud juurprobleemid, mille lahendite sõnastused on omakorda ülesandepüstitus poliitilistele otsustajatele.

Aruteluringi osapooled võtsid kokku hetkeseisu ja lähiaja perspektiivi seoses mullu toimunud alampalgaläbirääkimistega. Ühtlasi sõnastasid arutlejad oma seisukohad ja soovitused, milline võiks olla riikliku lepitaja roll ja ülesanded lähiaastatel.

Eilses debatis soovitasid partnerid tulevikus lepitajal laiemalt sekkuda ühiskondlikkesse protsessidesse, milles oleks lepitajal teadmisi, kogemusi ja ka mõju. „Seda on seni tegemast mind hoidnud minu alalhoidlik maailmavaade. Tingimustes, kus avalik meediaruum on sageli  vaenulik mistahes arvamuste suhtes, olen leidnud võimaluse korrastada avalikku ruumi lepituse laiema käsitluse vormis,“ selgitas Henn Pärn.

Riikliku lepitaja kt Henn Pärna arvamuse kohaselt on leppimuse saavutamisel oluline roll just ennetustööl ning see eeldab täielikku usaldust partnerite ja lepitaja vahel. „Sa pead iga päev looma usaldust,“ sedastas Henn Pärn.

Riikliku lepitaja aruteluringi „Lepitamine kui avaliku ruumi korrastamine“ salvestas Eesti Rahvusringhäälingu uudisteportaal, seda on võimalik vaadata ERR veebis http://uudised.err.ee/v/eesti/3589a280-5500-4103-ad3d-f6c394c2edc2/arutelusaade-riikliku-lepitaja-loodud-labiraakimiskultuur-peab-laienema

 Lisainformatsioon

Henn Pärn

Riikliku lepitaja kt

Riikliku Lepitaja Kantselei

Tel: 5156665

e-post: henn.parn@riikliklepitaja.ee

www.riikliklepitaja.ee